Nõlvaku hooldekodu

Dementsetele sobiv keskkond kui tervik peab pakkuma optimaalset vahekorda puuduliku ja jõulise stimulatsiooni vahel. Keskkonna all on mõistetud müra, valgust, visuaalset ja ruumilist stimulatsiooni. Ruumiline keskkond peab tegelema dementsusega kaasnevate probleemidega: identiteedi kadu ja kodutunne, orienteerumisraskused (raskus eristada värve, kontrasti ja sügavustaju). Selleks peab ruum pakkuma aistingulist stimulatsiooni ja looma tähendusi.

Vanurite ja keskkonna suhtes on kaks tuumset protsessi: kuuluvus ja agentsus. Kuuluvus puudutab sideme tajumist ja tähendustamist kohaga. Agentsus viitab võimele osata olmelisi olukordi lahendada ja omada nende üle kontrolli st säilitada individuaalsust. Oluline on: akustika, loomulikud lõhnad, valgus, materialide taktiilne eripära, visuaalne stiumulatsioon üldisemalt. Dementsesõbralik arhitektuurne keskkond toob fookusesse haige jaoks olulise ja varjutab tahaplaanile kõik ebaolulise.